Friday, December 19, 2008

HÂMKULMUT(IDIOM& PHRASES)

By Philip Thanglienmang DANICS, MA(Linguistics)
ÂH BUPSHI BANG= gim mama, thatawl mama,piathawlou.
ÂH NÊLKÂI BANG=thupi,lien,loupi.
ÂH SINKHA BANG A KHÂ=thethuoi,tuimaw,deimawhuoi mama.
ÂH-ÊH ÛI BANG=mihingte atawm vang u’a kithutuoh uh hausa uh, tualeh thuneina nei uh.
ÂHNOU TUIKIE BANG =halmaw mama,hâtmaw mama.
ÂHPA NUPA BANG=kituoh,ki-îttuoh,kithutuoh,omkhawm.
ÂHPI IN ÂNOUTE AHAKÛI A AHUI BANG=enkol,poimawngâi,
kol.
ÂHTAL KHUONSIE BANG=thusie,pâupêng,mi toh kituohlou.
AKÊL LU PHÛM DAWH=a thugûh phuol kipholkhie,ahina tah kilangdoh.
ANÊUPÊN IN ÂH KÂNG CHIE LOM=sil khat poupou mi khat in a satan lawmloupi huoihamtah a,a lom.
ANNJÂNG KHA BANG=tuilou,tuimaw,zâh nuom huoilou
BAWNGPI KIPHIN BANG=thumangmaw,kiphinsie,thununglou.
BELENGTANG KHIEH BANG=thu akihil hil vanga lut lou,tum joulou,thawn.
BELTA BU DU=dugaw,deigaw.
BUIPI AKUO APHÂH KUON A TAWP/KIA=tupna ahilouleh sepna khat pou alawchin kuon a khawlsan,gim sasa
asepgimjou a aga aneh kuon a tawp.
BUI TOHOL BANG=buoisah mama, sugenthei mama, om ngimsah l lou.
CHINTUIGU KANG JÊN A PANG=aneisate teng seng a pang,
hatangtaha pang bembom,tha-leh-zung neiteng toh pang.
DAWI HAVANG KÂL A SUOHTA=zauhuoina mun pana vangphathuoitaha a suohta.
GÂLLU GÎNG A GÂLLU TUOH=pêltheilou sil gênna,mun khat apata kuon a gâlging a atâi leh atâina mun a gâl ana veve,
mawpuohna khat a tâisan leh mawpuohna lienjaw sêm leh gihjaw sêm tuoh .
GOUTANG KILIA BANG=ginsie,lim mama,thanuom mama,kipei lele kawi.
GUOLPÂU DÊHNA ZANG=mi toh kidemna zang,mi dêhna zang.
HÂHKOL HET=gimna thuohsah, gimsah,buoisah,puohgih pie.
HÂUSA I GÊN LEH HÂUSA HINGSUOH=mi khat thugên kigên lâitah a tua mipa hing suoh,thugên khat tângtung.
HÂUSA NGAI LOU HÂUSA= vâihawm ngailou vâisai,thukhen ngailou thukhen,vâîhawm siemlou.
HOULIM SA SÂNG IN TUIJAW=houlimna poupou nuom kisa,kihoulimtuona khu apei lam kithei pah manlou ahijieha sa tui mama toh kitêtuo.
HUI MUT SUONG SE BANG=athugênte,athuhilte khat bil a lut joulou,atuhna dînga tulou,a natoh a thawnsuoh.
INN GUO LEH GAM GUO=innsungmi leh pulam mi, mi kinâîpi leh midang kinâîpilou.
JAWNG HA THEILOU JAWNG HA THEISAH=theilou dîng sil khat theisah,pilsah,
JAWNG IN AMA KHÊNG MU LOU A MI KHÊNG AKAW=ama-leh-ama mîtmawna/mawna/chitlana ki-enloupi mi mîtmawna/mawna/chitlana gên gige,mi ngaw zing.
JAWNG NÊH NGÂU IN SANG=abawl khâhlou silkhat jieha liêuna-pânna tuoh,aliêuna lou dîng mun a valiêu kha.
JAWNG THUOH DÎNG NGÂU IN ATHUOH=pilvanglou man a thuohlou.
KÂMKEI IN AGIEL HENG LOU=abepbep,angaibep,agîtlouna mangthang tuonlou.
KAMKOU MEISIE=gintatloupi a meisi apata meikuong suoh.
KAMSIEM IN SIEL LEI SANG=kampha tawisiem khat in mi lungthah lâî zong alungkimsah thei hi,thu-leh-la gênsiem khat in thu agên leh liêuna mâithei.
KHANGHIM PHEDÊN BANG=kimut tui mama,imut tui sêngsêng in akiphoh leh zong khang thei lou.
KHÂU SÂU SÊNG KIKÂI-AWH=thu-leh-la akigên sawt leh buoina pieng.
KHUOILI TE NUPA BANG=nupa ki-ît mama,kituoh mama na asep uhleh sêmkhawm,anêh uhleh nekhawm,atou uhleh toukhawm, adin uhleh ding khawm kigênna ahi.
KHUOIPHÂNG BANG=lien,gol.
KHUOIPI HÂNG BANG=lungthah mama,thangpâî mama.
KHUOIVA DE BANG=na sêng mang lou,gâûnat.
KHUOIZU HUM BANG=lhum,hum,tui,lim.
KHUOL HOL LEH GIP HOL KITUOH=deidân kibang leh ki-îtte gênna ahi.
KHUOI SIM/SUTE’N ALIEH UHHI= natong leh nasêmte’n aga themkhat bêh ane têitêi uhhi.
KHUOLZIN SALIEM ZUI IN PANG SI’N=mi khuo ah va lîp sêng si’n len tua khomite va subuoi kawi si’n apiehpieh uh toh lungkim mai in.
KHUTNUA KHUTMA LIEH=zuoutat,gin-omlou,lepchia,lepchie.
KIGÛLLÛH=kidaphou,kidapkup,agûh a kimu.
KIKHÂUPHE NGAWNG DOT=kisim huotbawl.
KÎ-LEH-NEI BANG=kingâî mama,kituoh mama,ki-ît mama,
kilungsiet mama.
KI-UI THUONG HUP=dih leh dihlou en lou khuol lou akipawng panpi.
LAWI NÂH SA BANG=thununsah bai lou,thumansah hasa mama.
LAWISIH-SIELSIH A SI= ût leh ûtlou omlou a pâubawl têntun.
LIENDOU LEH THANGHOU MÎM TANGKHAT KIPHALHAWM BANG=ki-ît mama,kingâî vatun,kilungsiet
sêngsêng.
LUITA SUA LEH BÊLTA PHÛL BANG=huoisie mama,gum mama,
om ngimtheilou.
MÂI DAWNG BANG=hoi sepsop,ngêh sepsop,khangdawng mama.
MAWNG BANG KIKAWI= ki-ît mama.
MI KHUT A GÛL HING MAN=mi lepchia leh ngiansiem(chalâk) ama bawl tânga mi bawlsah,bangma tong pei lou a mi tohsa leh sepsa ngam kigênna ahi.
MI MU MASA HA MU MASA=eima sânga tâjaw leh piljaw kigênnna ahi,upa.
MITHAHTE NUPA TUNGTUON KITU BANG=kidemna,kidêhna gênna ahi.
NÂNG HIEM BANG=pil,khel,taima,hât.
NÂUPANG KÂNG KÂ BANG=sil chinteng mawh diegaw,deigaw chinteng mawh nei sawm.
NÂUPANG PÂPE DEIGAW=amanphatdân leh ajieh theilou a sil khat poupou mawh deigaw,mawh âm.
NÊHLOU DÎNG VONGGA KA KEI LEH MAH=lunglut tahtah loupi a sil khat avabawl leh tuitum joulou,ama toh kisai lou sil khat avabawl leh hasa mama sa thalkiadoh.
NELOU DAWNLOU NEPHU BUON BÂNG=
NGAL HAPÂ BANG=gînhuoi mama,hât mama,lûn mama.
NGALTA LEIKOU BANG=mimawl kamtam gênna,kisuhkhâhna simtham lou ahivanga na tham,thu nêunoukhat apata thuhuo-
isie suo, na mama.
NGALTANG HAPÂ BANG=gînhuoi mama,hât mama,lûn mama
NGÂU MÂI KÂNG BANG =mêlsie mama,hoilou.
NGÊNTANG TUMSUH BANG=kinuale nawtalou,lunglut mama,
lutthuh,lutzang.
NGÊUNOU TUO
PASAL ZANG LAWNG KHÂI=mi pasal ching khat china.
PAT NÊM BANG=thunuom,zâînêm.
PENGLAM ÂIKUO SAW BANG=zuou,akilawmlou sil khat pou dugaw leh deigaw.
PENGLAM SAKHI MAT BANG=sil khat theichien loupi a vâîsai mawh,hamva,tâpva,tupna bei,lunggêl bei..
PENGLAM SHU THEI=zongsang,sil khat athei vânglah khat tuden bawl dendon,bawl mielmuol
PHEISAM BIE NA BAH=abul lam a hâusa leh nuomsa mama tawp
lang a a’ng vângsete kigênna ahi.
SAKHI THAT LOU NGALTANG TUM=a kalvâl a sil khat poupou nei sawm muna neilou pi a ,gari hoi nei sawm,thakhat a hâusat mawh sawm,bawl joulou dîng sil tum.
SANG-ÂH BUHTOM=innsuong dudah lou,hindan dudahlou..
SANG-ÂH PALAI=mi zuou,lepchie.
SAPÊNGKÂ=Ha ka a kap,nah ka.
SAWMTANG KHAT ZUNTE=innsung khat a mi khat aminsiet leh innsung miteng a unpi u’a minsie uh.
SAZUH KÎ PUOH= amin maimai a apuoh.
SIEL GUO THUOH A THUOH=hasa nanleh, genthei huoi ma nanleh zong thuoh pâupâu thuoh tinten.
SIEL IN TOT LEH NÊH ATHUO=hoisa mama ahivanga gênsie gawp thop,gênsiet leh nêh athuo.
SIEL KOT KÂNLA BANG=mâitâng joulou,lawching lou,piching joulou.
SIEL NÂH SÂ BANG=chîl hasa,thumanglou,thunung lou.
SIEL SHINUA SIEL DÂI KÂI BANG
SÎ-LEH-BÂL BANG=kituoh mama,kithutuoh mama,ki-îttuo mama.
SUMKUONG CHIENG PÊ=sil khat athei leh hasuo nuom nawnlou tutâh den,lungsim kiheng theilou,kikhêltheilou kigênna ahi.
SHITHU NAM JÊN A PANG=ha pan a pang,kithakhêtlou a asepna khat a tangpan a pang.
SUONG TUNG A TUI SUN BANG=dêulou,thumanglou,gênte ngâilou.
TAGA NAWI MU BANG=nêh khâhlou mu khâh lou sil khat athei chienga akalvâl a ne mu sawm.
TALTÊNG(TANGTÊL)SITAN BANG=lungtom,lungkhawh,
hiemngam gênna ahi.
TAWM TAWI NGAILOU TAWM TAWI=vâihawm ngailou vâihawm tuachia vâihawm siemlou.
TEMBEI A NGAWNGTAN=mi khut a bang khatpou mat sawm ahisihleh tha sawm.
THASIE HUL DU=nasêm peiloupi a,sa tuitui du,nasep kukal loupi ann tuitui du.
THASIE TÊHSIE TANGDEN=tehsie nasêm joulou banga nasepna apata kihemkhe mang,nasepna apata kilep mang.
TO-U BANG A PANG=mi khatpou khu anêu vânga pang têntun,
lunglien.
THUPHA IN KOTBIENG KÂN LOU=Thupha leh thuhoi khu mite’n ajâh chiengun agên gênsawn ngâp khol sih uhhi.Thuhoi leh thupha gênsawn hasa kisa hi.
THUSIE IN MUOL KUO KÂN=Thusie pên mite’n ngâinuom in khat jâh khat in ana gênsawn pai hi.Tauchiin akithejâh bai mama hi.
TUI BANG KIGAWM=kichimat,kitêng,kinung,kithutuoh.
TUI BUOHSA LUOKIATHEILOU=Hun peisa kilekia theilou in thu kikhêlsa bawltha kiathei nawnlou.
UI MEI KHUP BANG=meipuoh,meidawi,jâu mama.
UI SUMLU=zumna bei a sil khat mu sawm,neisawm,nêhsawam.
UIMAW GAMSU BANG=tâpva,tupna neilou a mawh pângva.
UIPI MÂI A SAGUBAW KILIA=tâ,jawl sawm.
UI SHI A SHI=zumhuoitah a shi,mi mawhna banga shi.
UM TOU=tou muong,bangma ngaituona khawh neilou a tou muong.
VÂI LAH ZUNTHAH BANG=apanna bei,lungsim sunga mi thugên khatbêh zong lut lou,lunglut lou.
VAKHU TUINI BANG A KILOM=kihawmthaw mama,kikhuoltuo.
VAPHUOL MOULA=mou deisahtah k hat pui,mou pui.
VÂUPA BANG A PÂ=ngou mama,êm setsot,pâ phingpheng.
VOHPI MÂI A SUONGMANPHA KILUI BANG=sil manpha khat amanphatdân theithei lou.
VOHPI NGÂH MANG NGAILOU=numei hoi lungching leh anua ama khuolzingte in khiel ngailou.
VOMPI SA HAWM=a hâmjoupên leh athahâtpên in satan tam akitan a,midangte pên anêu nounou atangsah hi.
ZU-LEH-SA NEKHAWM=kipawlthei,kilawipawl,kichimat.
ZU-LEH-VA HÂM NGÂI=khongâi,lung ngaituo.
ZUN-LEH-ÊH SUOH=pannabei,mahthah,mangthang.
ZU SHI VA SHI A SHI=shi ginalou a shi,gamtum.

No comments: